Vesinikutööstus on tervitanud ELi äsja avaldatud lubavat seadust, mis määratleb rohelise vesiniku, kuna see toob kindlust ELi ettevõtete investeerimisotsustesse ja ärimudelitesse. Samal ajal tunneb tööstus muret, et selle "karmid eeskirjad" tõstavad taastuva vesiniku tootmise kulusid.
Euroopa taastuvvesiniku liidu mõjudirektor Francois Paquet ütles: „Eelnõu toob väga vajaliku regulatiivse kindluse investeeringute lukustamiseks ja uue tööstuse juurutamiseks Euroopas. See ei ole täiuslik, kuid annab selgust pakkumise poolel.
ELi mõjukas tööstusühendus Hydrogen Europe ütles oma avalduses, et ELil on kulunud rohkem kui kolm aastat, et luua raamistik taastuva vesiniku ja vesinikul põhinevate kütuste määratlemiseks. Protsess on olnud pikk ja konarlik, kuid kohe pärast selle avalikustamist tervitas eelnõu vesinikutööstuses, kes on pikisilmi oodanud reegleid, et ettevõtted saaksid teha lõplikke investeerimisotsuseid ja ärimudeleid.
Samas lisas ühendus: "Neid rangeid reegleid saab täita, kuid need muudavad rohelise vesiniku projektid paratamatult kallimaks ja piiravad nende laienemispotentsiaali, vähendavad mastaabisäästu positiivset mõju ja mõjutavad Euroopa võimet täita REPowerEU seatud eesmärke."
Vastupidiselt tööstusharu osalejate ettevaatlikule tervitustele on kliimavõitlejad ja keskkonnarühmad seadnud kahtluse alla leebete reeglite "rohepesu".
Kliimarühmitus Global Witness on eriti vihane reeglite pärast, mis lubavad fossiilkütustest elektrit kasutada rohelise vesiniku tootmiseks, kui taastuvenergiast napib, nimetades EL-i loaseaduse eelnõu "rohepesu kuldstandardiks".
Kui taastuvenergiat napib, saab rohelist vesinikku toota fossiil- ja kivisöeenergiast, seisab Global Witnessi avalduses. Ja rohelist vesinikku saab toota olemasolevast taastuvenergia elektrivõrgust, mis toob kaasa rohkem fossiilkütuste ja söeenergia kasutamist.
Teine valitsusväline organisatsioon, Oslos asuv Bellona, ütles, et üleminekuperiood 2027. aasta lõpuni, mis võimaldaks eelkäijatel kümne aasta jooksul vältida vajadust "täiendavuse" järele, tooks lühiajaliselt kaasa heitkoguste suurenemise.
Pärast kahe seaduseelnõu vastuvõtmist edastatakse need Euroopa Parlamendile ja nõukogule, kellel on kaks kuud aega need läbi vaadata ja otsustada, kas need ettepanekud heaks kiita või tagasi lükata. Kui lõplik õigusakt on valminud, kiirendab taastuva vesiniku, ammoniaagi ja muude derivaatide laiaulatuslik kasutamine ELi energiasüsteemi dekarboniseerimist ja edendab Euroopa ambitsioone luua kliimaneutraalne mandriosa.
Postitusaeg: 21.02.2023