Vastavalt Rahvusvahelise Vesinikuenergia Komisjoni avaldatud aruandele Future Trends of Hydrogen Energy Commission kasvab ülemaailmne nõudlus vesinikuenergia järele aastaks 2050 kümme korda ja jõuab 2070. aastaks 520 miljoni tonnini. Loomulikult hõlmab nõudlus vesinikuenergia järele igas tööstusharus tervet tööstusahel, sealhulgas vesiniku tootmine, ladustamine ja transport, vesinikuga kauplemine, vesiniku jaotamine ja kasutamine. Rahvusvahelise vesinikuenergia komitee hinnangul ületab ülemaailmse vesinikutööstuse keti toodangu väärtus 2050. aastaks 2,5 triljonit USA dollarit.
Vesinikuenergia tohutu kasutamise stsenaariumi ja tohutu tööstusahela väärtuse põhjal ei ole vesinikuenergia arendamine ja kasutamine muutunud mitte ainult paljude riikide jaoks oluliseks teeks energia ümberkujundamisel, vaid muutunud ka rahvusvahelise konkurentsi oluliseks osaks.
Esialgse statistika kohaselt on vesinikuenergiapoliitikat välja andnud 42 riiki ja piirkonda ning vesinikuenergia poliitikat valmistab ette 36 riiki ja piirkonda.
Globaalsel vesinikuenergia konkurentsiturul on areneva turu riigid samaaegselt suunatud rohelisele vesinikutööstusele. Näiteks eraldas India valitsus rohelise vesinikutööstuse toetamiseks 2,3 miljardit USA dollarit, Saudi Araabia supertuleviku linnaprojekti NEOM eesmärk on ehitada oma territooriumile hüdroenergia hüdrolüüsi vesiniku tootmisjaam, mille võimsus on üle 2 gigavati ning Araabia Ühendemiraadid plaanivad kulutada 400 miljardit USA dollarit aastas viie aasta jooksul rohelise vesiniku turu laiendamiseks. Brasiilia ja Tšiili Lõuna-Ameerikas ning Egiptus ja Namiibia Aafrikas on samuti teatanud plaanist investeerida rohelisse vesinikku. Selle tulemusena prognoosib Rahvusvaheline Energiaorganisatsioon, et globaalne rohelise vesiniku tootmine ulatub 2030. aastaks 36 000 tonnini ja 2050. aastaks 320 miljoni tonnini.
Vesinikuenergia arendamine arenenud riikides on veelgi ambitsioonikam ja seab kõrgemad nõuded vesiniku kasutamise kuludele. Vastavalt USA energeetikaministeeriumi välja antud riiklikule puhta vesiniku energia strateegiale ja tegevuskavale tõuseb USA siseriiklik vesiniku nõudlus aastatel 2030, 2040 ja 2050 vastavalt 10 miljonile tonnile, 20 miljonile tonnile ja 50 miljonile tonnile aastas. , vähendatakse vesiniku tootmiskulusid 2030. aastaks 2 dollarile kilogrammi kohta ja 1 dollarile kilogrammi kohta 2035. Lõuna-Korea vesinikumajanduse ja vesiniku ohutuse korraldamise edendamise seadus seab samuti eesmärgiks asendada imporditud toornafta imporditud vesinikuga aastaks 2050. Jaapan vaatab mai lõpus üle oma põhilise vesinikuenergia strateegia, et laiendada vesinikuenergia importi. ning rõhutas vajadust kiirendada investeeringuid rahvusvahelise tarneahela ülesehitamisse.
Euroopa liigub pidevalt ka vesinikuenergia vallas. ELi kavas Repower tehakse ettepanek saavutada eesmärk toota ja importida 2030. aastaks 10 miljonit tonni taastuvat vesinikku aastas. Selleks rahastab EL vesinikuenergiat mitmete projektide kaudu, nagu Euroopa Vesinikupank ja Investeeringud. Euroopa plaan.
London – Euroopa Komisjoni 31. märtsil avaldatud pangatingimustel saab taastuvat vesinikku müüa alla 1 euro/kg, kui tootjad saavad Euroopa Vesinikupangalt maksimaalse toetuse, näitasid ICIS-i andmed.
2022. aasta septembris välja kuulutatud panga eesmärk on toetada vesinikutootjaid enampakkumise pakkumissüsteemi kaudu, mis reastab pakkujad vesiniku kilogrammi hinna alusel.
Innovatsioonifondi kasutades eraldab komisjon Euroopa Arengupangalt toetuse saamiseks esimesel enampakkumisel 800 miljonit eurot, kusjuures toetuste ülempiir on 4 eurot kilogrammi kohta. Oksjonil müüdav vesinik peab vastama taastuvkütuste lubade seadusele (RFNBO), tuntud ka kui taastuvvesinik, ning projekt peab saavutama täisvõimsuse kolme ja poole aasta jooksul pärast rahastuse saamist. Kui vesiniku tootmine algab, on raha saadaval.
Võitnud pakkuja saab seejärel pakkumiste arvust lähtuva fikseeritud summa kümneks aastaks. Pakkujatel ei tohi olla rohkem kui 33% olemasolevast eelarvest ja projekti maht peab olema vähemalt 5MW.
1 € vesiniku kilogrammi kohta
Holland hakkab alates 2026. aastast tootma taastuvat vesinikku, kasutades 10-aastast taastuvenergia ostulepingut (PPA), mille maksumus on 4,58 eurot/kg projekti tasuvuspõhiselt, selgub ICIS-e 4. aprilli hindamisandmetest. 10-aastase PPA taastuva vesiniku kohta arvutas ICIS PPA perioodi jooksul elektrolüsaatorisse tehtud kuluinvesteeringu taastumise, mis tähendab, et kulu taastub toetusperioodi lõpus.
Arvestades, et vesinikutootjad võivad saada täistoetust 4 eurot kilogrammi kohta, tähendab see, et kapitalikulude katmiseks on vaja vaid 0,58 eurot vesiniku kilogrammi kohta. Tootjad peavad siis küsima ostjatelt alla 1 euro kilogrammi kohta, et tagada projekti kasumlikkus.
Postitusaeg: 10. aprill 2023